Tõmbevedru
Tõmbevedru
Tõmbevedru tähendab vedru, mis tekitab jõudu siis, kui vedru pikemaks venitatakse.
Tõmbevedru jõu määrab vedrukonstant ehk koormuse vajadus ühe veninud millimeetri kohta. Erinevalt survevedrust mõjutab tõmbevedru jõudu ka vedrusisene jõud, mida nimetatakse eelpingeks. Eelpinge tähendab jõudu, mis on vajalik vedru keerdude üksteise küljest lahti tõmbamiseks. Teisisõnu, eelpinge määrab, kui tugevalt on keerud üksteise küljes kinni. Eelpinge suuruse võib määrata juhtumipõhiselt, et oleks võimalik tagada täpselt objektil vajalik jõud.
Vedrujõud moodustub vedru füüsilistest mõõtmetest ja eelpingest:
- traadi läbimõõt
- põhiosa läbimõõt
- kogupikkus
- keerdude arv
- jõud, millega keerud üksteise küljest eralduvad (eelpinge)
Tüüpiline tõmbevedru on silindrikujuline ning selle otstes on aasad. Tõmbevedru kinnitatakse aasadest, mille kuju oleneb rakendusest. Aasad võivad olla põhiosa lähedal või sellest kaugel, ääres või keskel. Tõmbevedru otstesse võib paigaldada vastupidavad eraldatavad aasad, samuti saab tõmbevedru valmistada toorikuna, mille otstesse keeratakse keermestatud kinnitused.
Tõmbevedrud 0,3–20,0 mm läbimõõduga traadist
Vedru füüsiliste mõõtmete muutmine mõjutab vedru jõudu, stabiilset trajektoori ja töötsüklite arvu. Meie projekteerimisteenuse pakkujad aitavad meelsasti vedru ja aasade projekteerimisel ning jõudude arvutamisel. Otstarbeks kavandatud vedru on funktsionaalne, ohutu ja ressursse säästev. Jousivesa valmistab tõmbevedrusid 0,3–20,0 mm läbimõõduga traadist.
Meie kaasaegne masinapark ja entusiastlikud töötajad on valmis aitama, ükskõik kas vajate üht erivedru või suurt hulka komplekte!
Tõmbevedru
Tõmbevedru tähendab vedru, mis tekitab jõudu siis, kui vedru pikemaks venitatakse.
Tõmbevedru jõu määrab vedrukonstant ehk koormuse vajadus ühe veninud millimeetri kohta. Erinevalt survevedrust mõjutab tõmbevedru jõudu ka vedrusisene jõud, mida nimetatakse eelpingeks. Eelpinge tähendab jõudu, mis on vajalik vedru keerdude üksteise küljest lahti tõmbamiseks. Teisisõnu, eelpinge määrab, kui tugevalt on keerud üksteise küljes kinni. Eelpinge suuruse võib määrata juhtumipõhiselt, et oleks võimalik tagada täpselt objektil vajalik jõud.
Vedrujõud moodustub vedru füüsilistest mõõtmetest ja eelpingest:
- traadi läbimõõt
- põhiosa läbimõõt
- kogupikkus
- keerdude arv
- jõud, millega keerud üksteise küljest eralduvad (eelpinge)
Tüüpiline tõmbevedru on silindrikujuline ning selle otstes on aasad. Tõmbevedru kinnitatakse aasadest, mille kuju oleneb rakendusest. Aasad võivad olla põhiosa lähedal või sellest kaugel, ääres või keskel. Tõmbevedru otstesse võib paigaldada vastupidavad eraldatavad aasad, samuti saab tõmbevedru valmistada toorikuna, mille otstesse keeratakse keermestatud kinnitused.
Tõmbevedrud 0,3–20,0 mm läbimõõduga traadist
Vedru füüsiliste mõõtmete muutmine mõjutab vedru jõudu, stabiilset trajektoori ja töötsüklite arvu. Meie projekteerimisteenuse pakkujad aitavad meelsasti vedru ja aasade projekteerimisel ning jõudude arvutamisel. Otstarbeks kavandatud vedru on funktsionaalne, ohutu ja ressursse säästev. Jousivesa valmistab tõmbevedrusid 0,3–20,0 mm läbimõõduga traadist.
Meie kaasaegne masinapark ja entusiastlikud töötajad on valmis aitama, ükskõik kas vajate üht erivedru või suurt hulka komplekte!
Materjal ja pinnatöötlus
Kõik tõmbevedrud valmistatakse vedruterasest. Vedruterase liik valitakse vedru otstarbe järgi. Materjali valikul tuleb arvesse võtta väliseid kasutustingimusi nagu niiskus ja temperatuur, samuti vedrule mõjuvat koormust. Meie Jousivesas kasutame ainult ülikvaliteetseid vedruteraseid.
Tõmbevedrudele ja traatosadele saab anda pinnatöötluse näiteks parema korrosioonikindluse saavutamiseks või visuaalsetel põhjustel. Levinumad vedrude pinnatöötluse võimalused on elektrotsinkimine, pulbervärvimine ja kuulidega kalestamine.
Tõmbevedru mõõtmed
Tõmbevedru mõõtmed
Tõmbevedru olulisemad mõõtmed
- Traadi läbimõõt (d)
- Vedru välisläbimõõt (Da)
- Kogupikkus ühe aasa siseservast teise aasa siseservani, kui vedru on koormuseta (L0)
- Põhiosa pikkus (LK) või keerdude arv (if)
Tõmbevedru olulisemad mõõtmed
- Traadi läbimõõt (d)
- Vedru välisläbimõõt (Da)
- Kogupikkus ühe aasa siseservast teise aasa siseservani, kui vedru on koormuseta (L0)
- Põhiosa pikkus (LK) või keerdude arv (if)
